kolmapäev, 4. mai 2005

* * * * *

Ma ootasin ja pimeduse algus
näis soojusele sillutavat teed
ma ootasin ....
kuid rabavat nii valgust
ei toonud kaasa tookord see

Ma ootasin ja kartsin, lootsin
sest ootus mulle tundus lõputa
ma ootasin ....
nii vaikselt kui vaid suutsin
kuid möödus vaikus, märgita

Ma ootasin ja ootasin ma aina
kes teab mis kuri minu sees
veel ootas ...
ning selle raske paine
näis purustavat kõike minu ees

Ma ootasin, kuid lõppu pole näha
ei lõppu ootusele praegu paista veel
ma ootasin
ja ootan, ootan, ootan üha
nii kaua kuni kustub lõpuks meel

Kommentaare ei ole: