Ma turtsun!!

Niisiis. Mina olen paha emme (paha poiss, nagu piiga tavatseb öelda). Nimelt ma julgen avaliku virina peale öelda, et 'ära söö kui ei meeldi!'

Lugu algas niimoodi, et ostsin mingise Uus-Meremaalt kohale veetud hirvaliha käntsaka. Eesti hirvi Eestis ei müüda ju :( (põtradest, metskitsedest ja -sigadest rääkimata). Igatahes, ostsin ära. Kodus tuli jutuks, et mis ja kuidas teha ja ... Noh et lasta üles sulada ja panna mingisse marinaadi vedelema mõneks päevaks. Mille peale läks mingi hea virin lahti. et miks seda marinaadi ikka vaja on, et rikuvat liha maitse ära. Muidugi mõtlemata sellele, et hea maitse on tore küll, eriti kui hammas (ja nuga) lihale peale ei hakka pärast. Ja siis mina olin 'häbematu' ja ütlesin,e t ärgu söögu kui ei taha. Isa loomulikult vihastas selle peale ja küsis kurjalt, et misasja mina turtsun. Ja mina ütlesin rahulikult selle peale, et mina ei turtsu. Et mina ütlesin rahulikult tema irisemise peale, et ärgu söögu kui ei kõlba. Ma saan loomulikult aru, et inimene tahabki elada ja surra pekisousti ja hernesuppi süües. Palun!! Ma ei ole ju vastu. Aga minu maitseelistuste peale kriiskama hakkamine ei näita muud, kui seda, et inimene hakkab vanadusest seniilseks muutuma.

Mnjahh. Teine 'pauk' oli õhtul veel. Ema küsib niimoodi armsalt ääri-veeri et mis ma suvel teen, et kas ma last tahan hoida. Kui ma küsisin et millist, siis tema selle epale, et tegelikult ikka kõiki kolme;) Et õde läheb tööle puhkust asendama ja siis oleks temale ikka lapsehoidjat vaja ja .... No ma olin järjekordselt 'paha poiss' ja ütlesin, et ma seda juttu ei kuulnud aga võtan arvesse, et puhkuseplaanid on juba enne minu planeerima hakkamist tuksi pandud. Ja seda juttu ma hakakn arvestama siis, kui ote minu käest küsitakse ja mind palutakse, et ma lapsi hoiaks. Et kaua võib kesta olukord, kus minule serveeritakse asja niimoodi, et 'ah me arutasime seda asja ja leidsime, et mis sul muud ikka teha on kui minu lapsi hoida nii et ole siis sel ja sel kuupäeval olla!'

/Kiiska kirub oma armastatud perekonda/