Hmhh

Ma ärkasin öösel üles. Niimoodi äkki, et ühel hetkel magad sügavat unenägudeta und, järgmisel hetkel oled aga täiesti ärkvel. Maja oli täiesti vaikne. Isegi isa ei norsanud kuskil kaugemas toas. Ja piiga ainult nohises tasakesi läbi une. Tõstsin oma vasaku käe, sirutasin kuhugi kaugemale, üle pea, võtsin kinni parema käe randmest ja tõstsin parema käe oma rinnale. Käsi oli soe ja pehme ning täpselt sama elutu kui hästi pehmeks keedetud makaron. Aga nahatundlikkus oli alles. St ma kätt liigutada ei saanud ning see oli tinaraske, aga ma tundsin parema käega, et vasak käsi hoiab tast kinni. Masseerisin kätt tasakesi õla ja küünarnuki ja sõrmdede juurest. Ning käsi hakkas jälle liikuma. Siis jäin uuesti magama.

No midagi sellist pole varem olnud. St. ma ei pea kummaliseks ootamatut ärkamist. Inimene, kes on beebiga ühes toas maganud teab, et sa lihtsalt ärkad mõnikord, ise tedmata miks, aga siis alati on midagi valesti. Aga kummaline oli see surnud (õigemini küll koomas) käsi. Ja siis veel see, et käsi pidi suht viga saama, sest peale seda ööd on sõrmedes või peopesas tihtipeale see 'surnust ärkava käe' tunne. Ja õlg ning küünarnukk kipuvad valutama.