Igati kordaläinud päev!

Niisiis. Laupäeval käisime Djuukiga Paldiski-kanti 'avastamas'. Ilm oli ilus, tuuletu ning lund riputas ainult pisut ja vääga harva. Kokkuvõte:

1. pole Paldiski pooltki nii hirmus kole-jäle koht, kui kõik mõelda tahavad. Minu meelest oli Lilleküla jaama ümbrus tunduvalt troostitum, kui Paldiski.
2. Loodus on seal megailus. Seda enam, et 'kaitstud tsooni' ajal ei pääsenud inimesed sinna loodust 'solkima'.
3. Muret tekitab 1,1 tundi kestev rongisõit - kell 8:00 algav tööpäev ei tõota õigeks ajaks jõudmist.

Ühesõnaga, piisava *raha* olemasolu korral võiks ära osta mõne veel katuseall oleva vene kasramuhoone ja sellest tõesti hüper-super elamise ehitada, aga (nagu ma ka Djuukile ütlesin) üksikul naisterahval pole maja vaja - liiga suur ja kõle. Iseasi, kui oleks mees, kolm last ja kaks veel tulemas, siis...

Ma vaatasin, et Djuuk on isegi mõned pildid üles sättinud.

A üldiselt - lase veel kontori rotti loodusesse: ma olen teist päeva nagu puujalgadega karu. Trepist üles juba saab, aga see allaminek on nii piinarikas, et .... Võtab ohkama ;)

Lisa
Niisiis. Vähe sellest, et me tagasi tulles ikkagi rongi peale jõudsime. Meil oli isegi aega jaamakohvikus kohvi juua! Väikesest haiglase moega 'gamburgerist' rääkimata. Kõige tipuks otsustas helistada tegelane, kelle helistamisele ma juba 3 päeva ei lootnud. Ja lõpeks veel suur taldrikutäis praekartuleid seente, viinerite, praemuna ja salatiga ning üks õlle ja ... Mida sa hing veel ühelt päevalt oodata oskad?! :D