pühapäev, 22. august 2004

Tundmatu on sinu meel . . . .

Et siis tegelikult on nii, et ma ei taha olla seisus kus ma olen praegu. Ma tahan olla tubli, virk, abielus, hea ema, et mu parim sõber 'ei meeldiks mulle 'liiga palju'', et ma saaksin endale võimaldada omaette elamist jnejne. Aga või sellest siis mingit kasu on. Inimene tahab, jumal annab nii palju kui ta parajasti heaks ja parajaks arvab.... Persse see elu, kui sealt (elust siis) nii kui nii seda ei saa, mida sa ise tahad. Mitte, et ma just ilmtingimata enesetappu plaaniks, aga siuke asi sakib täiega.

Selle enesetapu koha pealt nii palju, et ma olen selleks lihtsalt liiga arg ja kõik. Ma olen nii arg, et ma isegi ei julge öelda, et ma kardan. Sad but true!

Kommentaare ei ole: