Masendavalt masendav masendus lõppes nagu nõiaväel ühe ainsama piuksatuse peale kell öösel ja andis maad suhteliselt talutavale ja meeldivale pühapäevahommikule. Et siis alles õhtul avastasin, et lollakas tusatuju on koos valutava kurgu ja pideva riidlemise-kärkimisega kuhugi kadunud. Nüüd olen kadunud mina. Ja ma veel lootsin kõigest hingest, et kõik on möödunud erilisi jälgi jätmata.... :-(
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar