teisipäev, 31. august 2004

Over there and back again - a trip to nowhere

Niisiis - reis 'eikuhugimaale' saigi l2bi. 6nneks, sest kauem ei oleks ma seda T6ESTI v2lja kannatanud. Et lihtsalt .... kaua sa kannatad seda. Aga alustame algusest.

Reisi tegelik eesmärk oli "Õppepäev lihaveiste aretuse ja karusloomakasvatuse kohta" ja see toimus Hiiumaal. No tegelik, et kohe päris tegelik põhjus oli ikkagi see, et saaks rahus kuskil, naised omavahel, viskit sisse kallata ja end vabalt tunda. See et peale mõningaid ümberkorraldusi osakonnas ka mehi on, meid suuremat ei häirinud - neid jootsime ikka ka nii palju kui kulus ;-)
Autode peale äpakitiä rahvas kuidagi nii.... kummaliselt. Et lihtsalt sina lähed sinna ja keegi teine mõne teise auto peale ja asi mutt (st. asjaosalistelt nende oma arvamust küsimata). Ja no ma sattusin ka sinna kuhu vaja . Kõigepealt hakaksime teistest tund aega varem liikuma, et muidu ei jõudvat õigeks ajaks praamile. Jõudsime küll tegelikult 1,5 tundi enne õiget aega, sest meie korralikeim juht lasi pdevalt 130-ga maanteel. Kartis vist hiljaks jääda!? Ja mind loomulikult pakiti kõrvalistmele, sest .... A kurat seda teab miks, tõenäoliselt tahtsid "mutid" taga omaette salajutte puhuda.
Kohale me saime. Ja jutte oli ka nii ja teistsuguseid. Mitmel korral tabasin end sellelt, et ütleks autojuhile halvbasti, aga viisakas nagu ma olen, hoidsin ikka keele hammaste taga. Tšintshilja farmi nägime. See oli tõeliselt äge - 2-300 looma elab elumaja teisel korrusel nii et pole aru saadagi, et loomad majas oleks. Ja siis käisime "notsufarmis" ka. Ilusad notsud olid, metsanotsud. Ja ilusad triibulised põrsad olid ka neil. Need karjusid ja ajasid tõelist "seamöla" suust välja. Igatahes sõit ise ja programm oli tasemel. Ja õhtul otse loomulikult suitsulest otse ahjust + veiselihapraad ja ohtralt jooki ja lõke ja palju laulmist. Ilus oli tegelt.
Mürgiseks ajas mind hoopis tagasitulekupäev. Kui ma mingil hetkel avastasin, et hea meelega ütleks oma sohvrile, kui mingil ristmikul end "parkima" hakkas, st "pane till püksi ja punuma", toppisin ruttu suu nätsu täis. Et muidu viimati veel käratangi talle niimoodi. Kus selle häda ots siis. Edasi oli probleemiks suur tihe vihmasadu. St. vaevalt 3 piiska esiklaasil kui pandi kojamehed täisvõimsusel tööle. Millest tekkisid äärmiselt häirivad triibud klaasile mis eksitasid väljavaadet rohkem kui need õnetud tilgakesed. (Ning mina, va häbematu, hoidsin hoolega keelt hamamste taga, et mitte küsida, et kas ta tahab näidata, et leiab kojameeste lüliti õigel ajal üles vää;o) ) Ja muidugi käis kogu tee konditsioneer. Nii et tagusmised istusid kampsunites-jopedes, juht kah jopega, mina va laiskloom ainult kannatasin T-särgis istuda, sest tagis olla on vastik kogu aeg. Tallinnas selgus, et väljas 24 kraadi sooja ja meie kõgelesime 3 tundi!?! Ise kurdab sohver veel mingit närvipõletikku - krt siuke tunne, et tal on ajukelmepõletik hoopis, või on lihtsalt piss pähe löönud. Et udustest klaasidest saab ka ilma konditsioonita lahti ju!!!!
Ei sõit oli lahe, annaks jumal ainult mõistlikke ja elurõõmsaid reisukaaslasi!!

PS. Ma arvan, et kui sa mind parasjagu vapralt lohutasid, üürgasin mina autos sellist laulu laulda:
Elu see võib persse minna - sinna parata ei saa
Aga tee mis viib meid sinna, see peab ilus olema
Kes saab noorust, noorust keelata
kui ta tahab, tahab möllata

Vot nii. Ilusat õhtut teilegi ;o)

Kommentaare ei ole: