Igavik

Nojahh, teie arvates ka, eks? Sellest ajast möödas, kui ma viimati kirjutasin?

Sellest ajast on palju muutunud. Mina olen vanem, mul on pidev rahapuudus ja oma korter, pangalaen ja elektriarved. Ja selline tunne, et seda tööd, mida ma olen aastaid teinud ma kindlasti enam teha ei taha. Ma tahaks hakata hoopis arvutitöid tegema. Küljendamist, raamatute kujundust. Aga, nagu alati, julgusest ja pealehakkamisest jääb puudu. Õige pisut. Võibolla, et kui ma midagi muud raegu ei teeks, kui mul poileks väikest last, pangalaenu (ja võibolla ka meest), siis ma isegi julgeks ära joosta ja uut elu alustada. Praegu ei julge. Praegu ma olen liialt hirmul tuleviku ees. Ja ega vist keegi seda hirmu ära võtta ka ei saa või siis ei oska. Ega julge.

Aga ma luban, et ma hakakn otsima, kedagi kes oleks nõus võtma enda juurde esialgu poole kohagagi tööle kogemusteta raamatukujundusspetsilisti. Ja hiljem igatsen juba täiskohta. Sest arvutitöö võimaldab kodusemat eluviisi.
Teate, ma vihkan seda kaheksat tundi kontoris laua taga. Seda, et kaks tundi päevast kulub lisaks tööle ja koju sõitmisele. Ma vihkan seda, et mul pole aega ei iseenda, oma pere ega kodu jaoks. Ma tahan mõnusamat, paindlikumat elu. Ja selle nimel ma tean, et ma ean pingutama.