Kõige hämmastavam asi Poolas oli .... lapsed. Sellised armsad, pealiskaudsel vaatlusel viisakad, rahulikud. Muidugi tuli mõnel ka jonnihoog peale, aga mittejonniv laps polegi enam päris laps justkui. Igatahes olid nad kõik hoopis teistsugused kui siin, Eestis. Kindlasti on sellele ka mingi loogiline seletus, näiteks et kõik vastikud kisakõrid olid selleks ajaks koduaresti pandud, aga ma nii väga tahaks loota, et mõnel maal on veel säilinud normaalne kasvatusrezhiim, mis ei lasegi väänkaeltel areneda.
Pilte ma tegin seal ka. Mõned. Ma ei ole eriti pildistaja-inimene. Eriti nõmedad on pildid stiilis 'mina-ja-post' või siis 'Ruudi-vedeleb-rannas' või siis 'näete-seda-maja-minu-taustal'. Ilusad pildid on ilma segava inimfaktorita. Ilusad pildid on tehtud huvitavast detailist, ka terve maja võib igav olla, kuid vihmaveetoru.... Ja ilusad pildid on loomadest. Loomad on vahetud, ehtsad, ei esine. Lapsed on ka vahetud, kuid kipuvad pildi tarvis esinema. Nii et - ma ei tea, kas ma pilte üles panen kunagi. Tõenäoliselt mitte.
Aga pildistamise kohapealt nõu tahaks küll. Et kuidas veenda tigu viisakalt pildile jääma?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar