"Noor autojuht" vol. 4-5

VOL. 4:
"Näe, üks neiu on kaa C-s. Ja see on kohal kaa" kommenteeris õpetaja loengus. Ma olin hoobilt kuulus oma kursusel! Noormeeste pilke ei tabanud, küll aga nii mõnigi neiu mõõtis pilguga, millest võis vabalt igasugu emotsioone välja lugeda. Et "täitsa lollaks" ja "issake!!!!!!!!" ja "naine, C-kategooriat!?!" jne.
Õhtul hiljem helistas üks ammune tuttav. Keegi, kes oli mulle kunagi sõber. Keegi, kellele mina olin kunagi enamat kui 'lihtsalt sõber'. Keegi kes on mulle siiani mitu raha võlgu. Ta küsis minult otse, et kas ma hakkan rekkajuhiks või. Ja mina küsisin vastu, et kas ma ei anna mõõtu välja või. Ja tema rohkem teemat ei puudutanud, ainult porises midagi oma nina alla. Midagi millest ma aru ei saanud täpselt. Aga kuulmisega olen ma niikuinii hädas ;)

VOL. 5:
Rabelema pead siis, kui neegripoisi kätte saad, et teised üle ei lööks!
Kuule, ma jõuan nii kaua kohvijoomas ära käia, kuni sa sidui lahti lased!
Anan ikka gaasi ka, ära masinat välja sureta keset tänavat!

Noh, need on ainult mõned hüüdlaused mu kalli sõidumeistri poolt. Üldiselt ta arvas, et võib asja saada. Ma ise arvan ka. mõningad tähelepanekud muidugi on nii, et kuigi peeglid paned enne paika enda järgi, tuleb siis istumine mõnusaks niheleda ja peeglid uuesti paika panna, sest siis selgub, et seljataha ikka ei näe midagi.
Pimedas on Nõmmel hea ringi kärutada - pooled märgid on nii pandud, et valges näeb neid halvasti ja pimedas üldsegi mitte. St. poole vähem tõmblemist. Ja pidurid on kaasaja autodel kangesti äkilised. A eks ma olen ka 'kogu oma elu' vanade nõuka-rüsadega ringi sõitnud. Need olid ikka kangesti tuimad asjad selle autoga võrreldes. Vott.

Üldiselt - õpingud edenevad.