Niisiis. Ma võin erilise uhkuseta öelda, et ma olen saavutanud autosõidus mingi kõrgema taseme. Põmst mul suri esimest korda ristmikul auto välja. Oma lollusest loomulikult. Siis et märke ma näen juba aga sõidan nö. peast. Et 'ma tean et siit tuleb nii sõita' aga märke sealjuures ei vaata. Suunda eriti ei näita - läheb meelest ära. Noh, ja linnsõidutunnid on tänasega läbi - ma peaks oskama Tallinna linnas sõita, aga ei oska ju!!
Esmaabikursusel jäi küsimata, et kuidas ma saan 'võõrkeha hingamisteedest eemaldada' sellisel 210 pikal ja 100kg raskusel 'kapil'. Minumeelest on see nende imevõte umbes samast klassist kui igasugused enesekaitsevõtted - need töötavad ideaalselt, kui 'ohver' on sust peajagu lühem ja poole kergem. Endast suurema peal katsetada ei soovi - võib päris kurjaks saada ja maha ka lüüa.
Põmst on kursustel LE läbi töötatud. Ja me peaks seda unepealt teadma. Ainult atoroolis ei tea mitte tuhkagi :(
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar