Käesolevaga annan teada, et ma olen äraütlemata tänulik selle üle, et Sa ei pidanud mind Sinu suure (või tibatillukese) ego vääriliseks naiseks. Et Sa ei vaevunud isegi seda ütlema, et ma Sulle ei sobi. Ei sobi, sest ma olen liiga hoolitsev, liiga kodulembene, sest ma armastan liialt lähedust ja hooli(tse)mist. Peale pikka 'võõrtusperioodi' olen ma sellest täiesti üle saanud. Ma olen aru saanud, et viga ei olnud mitte minus. Võibolla ei olnud viga ka Sinus. Võibolla et on õige, et viga oli Sinu koduses kasvatuses, aga võibolla ei ole ka. Küllap leidub kuskil Kesk-Aafrika dzhunglites 'keegi' ka Sinu jaoks, ole ainult meheks ja mine otsi ta sealt üles.
Mul on (tagantjärgi) suhteliselt hea meel, et Sa ei vaevunud end minu mõistmisega vaevama ei titeootuse ajal ega pisikese lapse kõrvalt. Mul on hea meel, et Sul on säilinud side Su lapsega. Et Sa soovid temaga aega veeta. Olgu selle tõenduseks kasvõi Sinu poolt saadetud sõnum:
Hei! Võin veeta plikaga laupäevase päeva. Alates kl.9-10 hommikul.
Ei, ma mäletan üsna täpselt et Sul oli liiga kiire, et helistada ja küsida selliseid 'pisiasju' nagu 'kuidas teil läheb' ja 'mis plaanid teil nädalavahetuseks on' jne. Nii ebamehelikke asju Sa ju ei küsi, ega. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.Käesolevaga ma siis teatan, et kuna Sa oled olnud täpselt nii hea, nagu eelpool kirjeldatud, on mul rõõm teatada, et kui Sa ei oleks nii teinud, ei oleks mina iial leidnud enda kõrvale seda inimest, kelle ma leidsin. Ja kui ma ka oleks leidnud, siis ma ei oleks iial sellest aru saanud, et tema nii hea on. Ma tänan Sind, et Sa olid Sina Ise: et Sind vaevas isegi mõte kontaktist naisega, et Sulle olid sõbrad ja arvuti olulisemad naisest, et alkohol oli Sulle tähtsam kui naine, et Sinu eluunistus on elada koos oma vanematega, et Sa lihtsalt pead oma isa kriitika eest kaitsma jnejne. Ma tean, et ma olen ülekohtune. See ülekohus on hetkel väga isiklik ja sihilik.
Ma tahan olla targem kui ma olin!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar