Niisiis. Meil lepiti kokku osakonna suur koosolek juuni kuuks. Ega ma muidu sest suuremat kirjutakski , aga.... Noh, et see toimub 15. juunil. Kui üks me (arvukatest) büroojuhatajatest seda teatama tuli, siis ma vaatasin ja uurisin kalendrit ja teatasin talle mesimagusalt, et "Hoh, kui ma siis veel elus olen ja oma jalgel ringi liigun, eks ma siis ikka katsun tulla".... Tema (no selline minust suti lühem tädi, kaalukategooriast '100 kilo naiseilu') see peale, et mis jutt see selline on? Et mis sul (mul) siis plaanis on, et ei tea kas tuled. Mina seepeale veelgi mesisemalt, et ma lähen langevarjuga hüppama....
"Fuih!!" röögatas tema ja kadus ruttu mu kabinetist. Et noh mulje jäi selline, nagu ta oleks arvanud,et ma võtan ta endaga hüppama kaasa ja sunnin kah lennukist välja hüppama kui ta kiiresti jalga ei lase :)
See oli niiii armas reaktsioon. Juba selliste elamuste nimel olen valmis ekstreemsportima, ausõna :D
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar