Tuisk

Siis talvesahinas ma kuulsin jõule
Ja pea vist pisut ringigi veel käis
Ei olnud kohane see hetk siis minu nõule
Kõik pisut segane ja tontlik näis

Veel ootasin et langeks helbeid valgeid
Et kattuks härmaga kõik puud ja veed
Mu ümber tungles nägusid nii kalbeid
Kuid tundmata ja võõrad olid need

Ei suutnud laugeilt kergitada taaka
mis seadnud sinna elu ülim tusk
Ei julgend raputada oma kuldset lakka
Et lõpetada nõidus, vallandada tuisk