Publiku soovil ...

Niisiis, publiku tungival nõudmisel (Miskipärasst ma ei kuule aplausi ja ei näe lillesülemeid sadamas) teen juttu siis pühapäevasest Miljonimängu salvestusest. Et kõik ilusti ära rääkida, tuleb alustada ikka päris-päris algusest.
Niisiis, rääkis Anti mulle juba pea kuu aega tagasi augu pähe, et OK, lähme salvestusele kaasaelama. Ja 30. märtsi õhtul pidime kokku saama et pisut puhata aga mina (nagu alati) jäin tagasihoidlik pool tunnikest hiljaks ja oligi kogu õhtu rikutud. (Ega ma küll tea, mingit erilist ringipralletamise tuju ei olnud nii ehk nii.)
Igatahes kui ma siis Pühapäeval küsisin kus kokku saada, oli Anti just kuskilt mujalt pralle pealt Tallinna tagasi laekunud ja unine ja pahur. Eks see sõna 'unine' vist käib kogu ürituse kohta. Sest kui meile oli öeldud, et publik peaks kohal olema kell 11.45, siis kell 12.00 ei toimunud veel midagi ja inimesed kõõlusid närviliselt uksetaga. Stuudio ukse. Sinna nende, st TV3-e, majja sisse ikka lasti.
Kõõlusime siis uksetaga (koos veel mõnekümne publiku-kandidaadiga) ja arutasime, kuidas ikka saab üks närune telkast koos reklaamidega tund aega kestev saade võtteplatsil pooleteisttuniseks venida. Kuni lõpuks kell 12.15 publik stuudiosse lubati.
Järgnes närviline publiku ühest kohast teise nihutamine (miskipärast oli see vägedejuhataja kangest hädas algul sellega, et sõbrad peavad olema ühel pool ja siis suts hiljem sellega, et 'sõbrakvartalis' liiga vähe rafast). Siis anti viimased juhtnöörid, et kuidas ja kui palju plaksutada ja siis saabuski Hannes Võrno isiklikult ja ...... Läks uuesti minema. Nii oma kolm korda järjest, kuni lõpuks sai mänguga pihta hakata.
Üldiselt tundus nii, et need, kes mängima said olid pisut rumalamad kui need sõbrad, keda neil (erandkorras) mängu kaasa lubati võtta. Aga targemaks sain ka. Et Panama kanal on kagu-loodesuunaline.
Ja siis sain teada, et oma ametliku (või veidi vähem ametliku) elukaaslasega küll kuskile siuksese kohta minna ei tasu. Üks parike oli, kes muudkui vaidlesid ja vaidlesid ja lõpuks oligi tulemuseks 1000.- puhtalt kätte. Kuigi oleks võinud ka 16.000.- välja võtta.
Kogu mängu iseloomustaski hirmus venitamine. Kui muidu saab ühes mängus ikka 4 inimest mängida, siis seekord ainult 3. Tänu sellele, et tuli ju ikka kogu aeg vaielda 'kaaskannatajaga'.
Anti, unine nagu ta oli, lasi vahepeal silma looja. Isegi oleks pisut tukastanud, aga selleks pole seal stuudios teatavasti tingimusi loodud - pole end kuhugi toetada. JA 'tänu' sellele sain hirmsa seljavalu + istmikunärvimuljutise veel pealekauba (ikakgi 1,5 tundi liikumatult paigal istuda)
Aga ilm oli ilus. Kohe nii ilus, et hea meelega oleks sealt 'peaaegunarvast' jala koju tagasi loivanud, a need mehed ju teada laiskvorstid. Et sõidame bussiga ja sõidame bussiga. Mis est et ilm oli ilus ja päike säras pilvitus taevas ja sooja oli oma 20 kraadi vähemalt. Celsiuse järgi. Fahrenheite oli kindla peale kordi rohkem;)