kolmapäev, 5. mai 2004

Niisiis, pühendustega Antile

Sel soojal suveõhtul ma unistasin vaid
Et aega pöörata vaid hetkeks suudaks ma
Ehk valesti kord mõistsid, aru said
Ei ole unustanud midagi, vaid meenutan

Kas mäletad kuis tuttavaks me saime
Kuis kevad virvendas?
Ja rõõmu (ühist ehk?) me jagasime vaid
Ja kuidas naer me häältes sillerdas....

Nüüd möödas see, kuid mälestustes alati
Nii palju kui vaid tahta oskan ma
Jääb kestma kevedvihm - kui pangest kallati
Siis sooja veega üle õitsev maa

Kui lahku läksid teed, ei osan'd arvata -
Kord elukeerises me kokku saame veel
Kas lasta kevadel end korraks veel kord lummata
Või lasta olla läinul, ehk rõõmud on veel ees!

Kommentaare ei ole: