Tere jälle!

Nisiiis - olen pikalt siit eemal olnud - küll pole midagi kirjutada ja küll unustad mida kirjutada tahtsid. Ja lõpuks ... Noh, nüüd olen tagasi, võib-olla et kunagi ka kirjutan midagi siia veel :)

Uued tuuled

Niisiis, tänu kuskilt netist letud lingile on minust saanud käsitööhull. Ma isegi ei tea, et kas heas või halvas mõttes. Ma heegeldan, valimatult. Erinevaid linikuid. Ja möllan pärlitega. Asutuse jõulupeol kandsin esmakordselt omatehtud ehteid. Piltide tegemiseni pole kahjuks veel jõudnud, aga kui need tehtud saan, siis püüan need siia üles ka riputada. Teistele imetlemiseks ja kadestamiseks.

Hetkel on pooleli projekst "tee osakoonale jõulukingid", ning veel roheliste sinililledega laudliniku äärepits. St. roheline sinilillemustriga äärepits. Linikut ennast veel ei olegi. Edasi kiirustan ema jõulukingi tootmisega, st. kee on valmis, käeketi keed on valmis, kõik lõpetamata ja kõrvarõngasgtest on olemas vaid valmisostetud toorikud. Aega napib, sünnipäev peaaegu käes, kaugel need jõuludki siis enam.

Aasta ratastel

Niisiis, juuni kuus sai mööda aasta sellest, kui alustasin regulaarset ratastel liiklemist. Juhiloa saamise tähtpäevani on veel mõni kuu aega. mis ma oskan öelda?? Ei midagi sellist, mida teised veel ei tea. Et enamus autojuhte on jobud (eks ma ise ka vist väikestviisi). Piisavalt vana ja mõlkis autoga on turvaline liigelda, sest uued ja siledad hoiavad end aupaklikku kaugusse. Naised reeglina normaalselt liigelda ei oska (eks ma ise ka väikestviisi!!). Roolis on häbemataselt palju naisjuhte. Kiirusepiirang linnas 30km/h tähendab sõitmist 40 km/h, kiirusepiirang maanteel 70 km/h tähendab, et kulgedes 90 km/h oled takistuseks teel. Tee-ehitusest ei tea tee-ehitajad midagi, millega muidu põhjendada äsja ehitatud tee ebatasast katet, kus suurema sajuga laientab poole rattani vesi. Ülbeid ja nahhaalseid juhte on kõik Eesti teed täis, viisakatele ja teistega arvestavatele kingiks või šokolaadikarbi. Ei läheks liiga kulukaks, ei läheks.

Ehk siis, et selle 10 kuuga olen läbi sõitnud oma 20 000 km Eestimaa teid. Korra kraavis käinud talvel libedaga, korra on dokumente kontrollitud. Vaikselt heietan mõtteid, et peaks pisut vähem plärisevale autole hakkama mõtlema. Minust on saanud omamoodi ekspert plärina osas.
Auto on vana Audi 80. Ma arvan et ta on meessoost. St. minule ple ta kordagi "käkki keeranud". Samas omanik-meesterahvas on paar korda teele jäänud. Ma ei tea miks tema jäi. Mina võtsin esimene kord rooli istudes vastu otsuse, et 1. ma ei karda; 2. ma ei tee avariid ega sõida teelt välja; 3. ma ei jää autoga teele. Aga samas pole mind küsitava kvaliteedi korral üksi teele lastudki. Aga elu on ilus.

Kas olete tähele pannud, et 90% inimestest ei oska enam õigesti kirjutada? Paistab et mõned on, sest keeleseadust tahetakse muuta nii, et meedia oleks vastutav oma keelekasutuse eest. Mis on mingil põhjusel tekitanud suurt vastuseisu. miskipärast ka kirjanike hulgas. Kui keegi vaevuks korra raadiot lahti keerama ja KUULAMA mida seal räägitakse, lehte kätte võtma ja LUGEMA mida seal kirjutatakse. Kas siis on väga raske pidada kinni eesti keele lauseehituse reeglist?? Et lause ehitus on ALUS, ÖELDIS, SIHITIS. Mitte öeldis-sihitis-alus vm. taoline. Ja seda on ka valus kuulata, kui võõrsõnadel rõhud kummalistesse kohtadesse väänatakse. . .

Kunstlikust

Mingi blogide kammimise periood vist. Et kevad pähe löönud vms.

Andku noor naisterahvas andeks, et ma tema avalikke postitusi lugesin. Katseklaasilaste ja kunstliku viljastamise kohta. Aga terminoloogia on jumalast õige ja ma ei saa aru, mis peaks inimest häirima. Kunstlik on kõik see, mis saadakse inimese sekkumise tulemusena. Ülejäänu on naturaalne. Ehk kartul on naturaalne, leib aga kunstlik toiduaine. Naturaalsed värvained on need, mis on pärit otse taimeekstraktist, kunstlikud aga need, mis inimene ise laboris kokku paneb. Loomade puhul on loomulik paaritus ja kunstlik seemendus. St kas "asja ajab joonde" isasloom ise või teeb seda inimene ise (kuigi naturaalse materjaliga). Kunstlik on inimese puhul see, kuhu sekkub kolmas inimene, ehk arst. Kõik see, mis toimub mehe-naise vahel (n.ö. pimedas ja teki all) on "naturaalne".

Katseklaasilastest rääkides seda, et ....
Toonud veisekasvatajad Eestisse USA-st embrüoid. Tolliametnikud küsinud importijate esindajalt tõsimeeli, et kuidas nendest ikkagi vasikad saavad - katseklaas ju nii palju ei paisu, et sinna terve lehmavasikas sisse mahuks ja mitu korda anumat vahepeal vahetama peab?!?!?

Elust

Lugesin siin. Neiul on palju huvitavaid ideid ja veel palju rohkem ilusaid pilte, aga mitte neist viimastest ei tahtnud ma rääkida, vaid ikka esimestest.

1. Automaksust.
Ma kahjuks (või siis õnneks, sõltuvalt kontekstist) pole sellest "hiilgavast ideest" varem kuulnud, aga .... tegemist on väga jabura ideega. St. et sotside poolt, et automaks kehtestada. Kuidas ja kust k**at mõeldakse see raha kokku kraapida? Kohe peale maksu kehtestamist võetakse kõik vähegi vanarauana arvestatavad loksud arvelt maha ja tehakse metalliks (kui nad veel pole tehtud). Natuke kobedamad on reeglina liisingufirmade omad, kes siis püüavad ka neist kuidagi lahti saada. Tulemus? Pole enam autosid, mida maksustada; inimesed ei saa liikuma; laekumine riigieelarvesse kahaneb, sest keegi ei osta enam kütust ja aktsiisimaksu ju ka ei maksa enam.

2. Posid gümnaasiumisse
Hr. Lukasel ja ka arvamuseavaldajal on kummaline arusaam, et miks naisel on meest vaja. Kas lihtsalt selleks, et uhkeldada mehe kraadiga?? EI. Hr Lukas ju võib tunda, et teda tema abikaasa poleks tahtnud, kui ta oleks vaid algharidusega töömees olnud. Võib ju olla, et ei olekski tahtnud. Ja Neiu kogemust ma parem oletama ei hakka.
Minu lugu oli (on) järgmine: mina, alustatud kõrgharidusega neiu, leidsin pooliku kõrgharidusega noormehe, suhe läks lahku seoses lapse saamisega (kiiva kiskus asi juba varem). Selge ei ole tänaseni, et kes kelle maha jättis. Nüüd on mul mees, kes napilt vedas end läbi põhikoolist ja tehnikumist. Mis on nende vahe?? Esimene oli poisike ja on seda siianigi, teine (kuigi esimesest oluliselt noorem) on mees. Ehk mitte haridus ja eriti intellektuaalsed huvid ei ole need mis tõmbavad, vaid tahe ja oskus vastutust võtta, hoida ja hoolida oma lähedasest. Seda ju ei õpetata ei gümnaasiumis ega ülikoolis, olgem ausad - ka põhikoolis ja tehnikumis mitte. Seda peab kas lihtsalt oskama või õppima kodus. Kodud on meil aga juba üle kahekümne aasta kiivas olnud. Raha ja võimu poole.
Ei hakka need pered kuhugipoole arenema enne, kui meestele ministrihärradega eesotsas kohale jõuab, et pere ei ole naise eralõbu, naine olemine ei ole naise eralõbu. Naisel ei ole meest vaja, et raha saada - selleks on rahakott ja pangakaart. Meest on vaja kui sõpra ja kaaslast, kellega lisaks rahamurele ka oma suuremaid ja väiksemaid rõõme jagada.

...

Ma vatasin, et Duke vaikib, Offik on täiesti kadunud... Kuulge, mis toimub?! Kõik on kuskil kellegagi õnnelikud ja ainult mina istun 8 tundi päevas, 5 päeva nädalas tööl nagu kellakägu? No, OK, ma olen ka kellegagi õnnelik, aga... Näe ma sain sellest siiski üle ja kirjutan jälle :p

Sci-fi

Aeg-ajalt tekib tunne, et Eestis on ulmekirjanduse avaldamine suhteliselt mõttetu tegevus. elu Eestis on lihtsalt ise juba nii ulmeline, et selle kirjeldamiseks jääb sõnadest puudu.

Niisiis, seekordne üllatus järgmine:
Oli vaja panna kaastundeavaldus ühte kohalikku lehte. Selline tavaline. Et Avaldame kaastunnet X.Y.-le lähedase inimese surma puhul. Ja nimed all. Lehest tuli vastus, et kui kalli kadunukese nime kirjas ei ole, siis niimoodi seda kuulutust panna ei saa. Saab panna ainult, et Toetame X.Y. leinas. Ja nimed all. Samas on lehed täis kuulutusi, kus avaldatakse kaastunnet lihtsalt lapse, ema, abikaasa, venna surma puhul. Ja nüüd äkki ei saa.... Kus on siin andmekaitse seadus ja seda järelvalvavad ametnikud?? Kas kadunuke andis ikka enne surma nõusoleku oma nime avaldamiseks? Kas leinaja andis loa lähedase inimese nime avaldamiseks? Kas kadunukese nimi on nii oluline info, et seda ikkagi PEAB lehes avaldama? Ja kuidas ma panen, et toetan inimest leinas, kui ma tegelikult ju ei teagi, et kas ta üleüldse leinab???

Öös on .... vilkuvaid tulesid

Õhtu. Tuntud luuletajat tsiteerides, et "Tulin kaugelt..." kuigi lumesadu ei olnud, aga see lihtsalt kirjeldab hästi olukorda. Teel oli olnud üks õnnetu elukas. Mis temast edasi sai ma ei tea. Igatahes olin juba otsaga Tallinna linnas, sõitsin praktiliselt tühjal maanteel, kui äkki märkan - ilutulestik seljataga. "No nii.... keegi kaebas!!" oli minu mõte. Kohe järgmine peale seda, et "EI TOHI kesed teed pidureid plokki lüüa, viisakalt tuleb suunda näidata ja teekõrvale tõmmata." Auto juurde astus vormis meesterahvas, taskulamp käes. Selline keskealine - et enam ei näe välja nagu täies kasvueas kutsikas, aga veel mitte ka vana. St. mees mitte taskulamp. See ei näinud välja, see põles.
"Teie autodokumendid palun!" Peale väikest kotis sabistamist ja otsimist ulatasin need läbi akna.
"Kas teil juhiluba ka on?" kõlas järgmine küsimus peale mõningast paberiuurimist.
"On küll! Ma ei julgeks ju muidu sõitagi!!" kõlas minu siiras vastus.
"Olgu, aga vaataks ikka selle ka igaks juhuks üle!"
Vaatas korra juhiluba (ma ei tea, võibolla vaatas lihtsalt sünniaastat, et niiv anad talle tegelikult ei meeldi??) ja soovis head teed.

See oli minu esimene politseikontakt kuue kuu autojuhistaaži juures. Ja ma olin nii pabinas, et ei tulnud selle pealegi, et oleks küsinud, et miks mind kinni peeti. Igatahes rebase mõrvamises mind ei süüdistatud. Üldse ei mainitudki, et midagi valesti oleks.

Mina ja maailm

Tere!
Pole ammu näinud. Mina elan ka hästi. Tegelikult oli natuke asja ka.

On teatud tüüp inimesi, kellega võib toredalt aega veeta ja kes on väga toredad inimesed kuni... kuni sa nendega ühel meelel oled. Nii kui tekib mingigi lahkarvamus, on suur tüli majas. Selliste inimeste jaoks on olemas kahte tüüpi seisukohad: tema oma arvamus ja vale arvamus. Selliste inimestega lähema (sõprus)suhte loomine on kurnav.

Et siis me oleme temaga vaielnud selle üle, kas ühistransporti peaks ikkagi arendama või ei (ega need, kes juba autoga sõitma on hakanud niikuinii seda ju enam ei kasuta!!), kas või teeb paksuks (rasvas on liig apalju energiat ja see teeb paksuks). Kõik teemad ei tulegi meelde. Kui jutuks tuli see, et millal viljapuid lõigata ei hakanud ma enam vaidlema. Kui ainult kevadel siis ainult kevadel. Kuigi minuteada võib neid lõigata aastaringselt. Varakevadine lõikamine on meil nii juurdunud lihtsalt selle pärast, et suvel võitsid muud talutööd lõviosa ajast ära, kevadel polnud aga nii kui nii midagi teha.